itspeablogi

 Nagu ka pannakse kirja firma reelid või turvalisusega seotus käitumise mudelit, paljudes suur firmades pannakse kirja ka eetika reeglid. Neid reegle nimetatakse ka eetikakoodeksiks. Koodeks on mugav, kuna inimene, kes tahab tööle astuda, võib juba eelnevalt tutvuda sellega ning otsustada enda jaoks, kas antud firma sobib talle või mitte. Näitena võiks välja tuua sellised suured korporatsioonid nagu Google, IBM, Master Card. Mulle kõige lähedane on Master Card`i koodeks. Selle suuremateks pealkirjadeks on "Me hindame koodeksi ja teine teist", "Me tegutseme eetiliselt" ja "Me kaitseme enda informatsiooni ja aktiive". Teisest pealkirjast pärinevad reeglid, mis toetuvad põhimõtteliselt inimese mõistusele ja adekvaatsusele, need kaks komponendi on väga olulised mitte ainult tööl, vaid ka teistes eluvaldkondades. Reeglitee näideks toon välja "Jagame ja võtame vastu preemiaid ning julgustusi mõistusega", "Pidame täpset finantsaruandlust", &qu

Tänapäeval IT on jõudnud päris kaugele. Arenguga alati kaasnevad ka riskid. Üks suurematest  IT-turvariskidest võib välja tuua trollimise. Selle eesmärgiks on enda "ohvrit" vihastada või  šokeerida. Lisaks trollimine toob kaasa infot, mida iga kasutaja ei ole valmis näha. Iseenesest trollimine võib põhjustada füüsilisi probleeme tervisega või suunata inimesi enesetapuks. Võib põhjustada ka kuritegevust internetist, mis rikkub teiste kasutajate turvalisust. Trollimise maandamiseks võib ette võtta päris mitut asja.  "Mitnicki valemi"  tehnoloogia komponendi poolest oleks mõistlik arendada a utentimissüsteeme. Kui kasutaja identiteed on teada, lihtsam on teda üles leida. See omakorda aitab trollimist minimiseerida. Koolituste poolestpeaks hõlmata esiteks tehnoloogiate kasutamisoskust selleks, et kasutaja oskaks käituda turvaliselt. Samuti aitaks erinevate manipulatsioonide tundmaõppimine. Ning viimaeks komponendiks on reeglid. Need teevad näiteks veebilehe tööd arusaad

 "Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary" - on raamatu nimi, mida kirjutas Linus Torvalds koos David Diamond`iga. Pealkirjast on näha, et raamat ei ole kirjutatud nii ofitsiaalselt, nagu suurem osa raamatutest tehnilistel teemadel. Linus Torvalds jutustab raamatus enda , Linux OP-süsteemi looja, elulugu. Torvalds kirjeldab enda lapsepõlve, samahästi kirjeldab ka lugeja oma. Arvan et tema kirjeldatud olukord, kui arvuti taga laps veedab tervesti enda vabaaega on lähedane igaühele.  "Just for Fun" on humooriline raamat, kust mina sain palju naerda. Kui te ei ole IT inimene, see ei ole põhjus raamatut mitte lugeda. Ka see, kes tehnilisest poolest on nõrk, saab raamatust mõtteterasid. Raamatus Linus jagab enda filosoofilisi mõtteid elu eesmärgi teemal, mis on isiklikult minule väga lähedased. Samas raamatust saab ka mõne huvitava fakti, näiteks kommunismi kohta. Raamatul on huvitav ülesehitus, mõned peatükid on kirjutatud ajakirjaniku poolt biograafia st

Tänapäeval peaaegu iga inimene kasutab enda tavaelus arvutit ja igasuguseid seadmeid. Elu muutub raskemaks, kui ei ole võimalust üks kõik mis põhjusel enda seadme kasutada. Maailmas on inimesi, kellele tavalise arvuti kasutamine tekitab suuri raskusi - puuetega inimesi. Mõnel on füüsiline trauma, mille tagajärjel inimene ei saa hiirt või klaviatuuri kasutada. Mõni inimene on kaotanud enda nägemist ning ei saa arvuti kasutajaks. Selleks et ka nende inimeste elu oleks normaalne, IT ja teaduse inimesed loovad uusi lahendusi puuetega inimeste elu lihtsustamiseks.   S ellisel juhul arvuti tuleb inimesele appi. Näiteks Amazon Echo Alexa "Show and Tell" on mõeldud selleks, et aidata pimedatele inimestele. Antud seade kasutab kaamerat selleks, et identifitseerida esemeid, mida pime inimene tahab kasutada, aga ei ole kindel, mis see täpselt on. Dinaamikute kaudu seade ütleb kasutajale eseme nimetuse ning aitab inimesele, kes muidu ei saa ise tuvastada seda asja. Amazon Echo näeb välja

Kasutatavus on üldisemas mõistes kasutamise lihtsus ja meeldivus. Külastades veebilehe, inimesele peab ee meeldima ja tekitama soovi järgmine kord seda uuesti külastada. Lehel peab olema midagi erilist, mis jääb inimesele meelde. Meeldejäävus on üks kasutatavuse komponentidest, mida on ka sõnastanud taanlane Jacob Nielsen. Igal lehel on oma eesmärk ja omad teed, mille mööda minnes sa neid eesmärgid saavutad. Need teed peavad olema selged ja meeldejäävad selleks, et kasutajale oleks veebis mugav tööd teha. Näiteks üks kord teinud sisselogimise Facebook´i kasutaja teeb seda ka järgmine kord, kuna lehel ei ole üleliigset infot, ainult see, mis sisselogimiseks vaja on. Kasutatavusest alati mõeldakse kui äärmiselt heast asjast. Kui mina esimest korda sellise mõiste kuulsin, ei oskanud midagi negatiivset mõelda. Vaatamata sellele, nagu ka igal teisel mõistel, kasutatavusel on ka negatiivseid külgi, mitte ainult positiivseid.  Kasutatavuse komponendiks tahan välja tuua näiteks veebilehe või ä

 IT-maailmas tarkvara arenduse valdkonnas on välja mõeldud palud arendusmudelid, mille põhimõtteid saab jälgida enda tarkvara loomisel. Erinevad projektid kasutavad erinevaid arendusmudeleid. Google on suur kompaania, kus töötab paju inimese ning mis koosneb paljudest osadest Näiteks Google reklaamiosas on pigem ärimudel. Seda tarkvara võib nimeteda kui teenust. Inimene maksab reklaami eest ja Google saab selle pealt teenida. Näiteks mitte väga vaba tarkvaramudeli järgi Microsoft on viimasel ajal loonud päris mittu vaba tarkvara projekte Githubis. Github ongi mõeldud IT-projektide halduseks ja koostöös arendamiseks, millel on vaba tarkvara. Ajaga muutuvad populaarsetemaks vaba koodi mudelid ning minu arvamus on see, et tulevikkus hakatakse rohkem luua projekte just selle mudelit kasutades. Vaba kood toob kaasa arengut, kuna paljud inimesed võivad mõelda koos ja kiireimi jõuavad lahenduseni koos.