itspeablogi

Kasutatavus on üldisemas mõistes kasutamise lihtsus ja meeldivus. Külastades veebilehe, inimesele peab ee meeldima ja tekitama soovi järgmine kord seda uuesti külastada. Lehel peab olema midagi erilist, mis jääb inimesele meelde. Meeldejäävus on üks kasutatavuse komponentidest, mida on ka sõnastanud taanlane Jacob Nielsen. Igal lehel on oma eesmärk ja omad teed, mille mööda minnes sa neid eesmärgid saavutad. Need teed peavad olema selged ja meeldejäävad selleks, et kasutajale oleks veebis mugav tööd teha. Näiteks üks kord teinud sisselogimise Facebook´i kasutaja teeb seda ka järgmine kord, kuna lehel ei ole üleliigset infot, ainult see, mis sisselogimiseks vaja on. Kasutatavusest alati mõeldakse kui äärmiselt heast asjast. Kui mina esimest korda sellise mõiste kuulsin, ei oskanud midagi negatiivset mõelda. Vaatamata sellele, nagu ka igal teisel mõistel, kasutatavusel on ka negatiivseid külgi, mitte ainult positiivseid.  Kasutatavuse komponendiks tahan välja tuua näiteks veebilehe või ä

 IT-maailmas tarkvara arenduse valdkonnas on välja mõeldud palud arendusmudelid, mille põhimõtteid saab jälgida enda tarkvara loomisel. Erinevad projektid kasutavad erinevaid arendusmudeleid. Google on suur kompaania, kus töötab paju inimese ning mis koosneb paljudest osadest Näiteks Google reklaamiosas on pigem ärimudel. Seda tarkvara võib nimeteda kui teenust. Inimene maksab reklaami eest ja Google saab selle pealt teenida. Näiteks mitte väga vaba tarkvaramudeli järgi Microsoft on viimasel ajal loonud päris mittu vaba tarkvara projekte Githubis. Github ongi mõeldud IT-projektide halduseks ja koostöös arendamiseks, millel on vaba tarkvara. Ajaga muutuvad populaarsetemaks vaba koodi mudelid ning minu arvamus on see, et tulevikkus hakatakse rohkem luua projekte just selle mudelit kasutades. Vaba kood toob kaasa arengut, kuna paljud inimesed võivad mõelda koos ja kiireimi jõuavad lahenduseni koos.

  Olen läbi lugenud dokuenti nimega "Hacker-HOWTO", mille autor on Eric Steven Raymond. dokumendis on kirjeldatud kes on häkker ja kuidas selleks saada. Huvitav on see, et pärast selle läbi lugemist, ikkagi ei ole täpset vastust kuidas häkkeriks saada ja kes ta on. Kuid idee on selge. Selleks, et häkkeriks saada sul on vaja erilist mõtlemisviisi ja erilisi vaateid elule. Sul peab olema kindel arusaam vabadusest, heategust ja teadmistest. Mulle isiklikult antud kirjutis meeldis. See andis mulle motivatsiooni programmeerimiseks ja õppimiseks, kuna häkkerite maailm tundub tundmatuna ja saladuslikuna, aga tundmatus alati meelitab. Sain kas või väikese arusaamu sellest, kes häkkerid on, Rohkemgi ei ole võimalik saada, need kes on huvitatud peavad ise uurima, õppima ja omastama. Soovitaks  "Hacker-HOWTO" lugeda läbi kõikidele, mitte ainult nendele, kes on IT+ga seotud. Muidu inimestel tekkivad valed ettekujutused sellistest inimestest, kes tegelevad IT+ga ja nendest, kes

 Igale ettevõtele, firmale või näiteks võistkonnale on vaja juhti. Inimest, kes oskab õigeid otsuseid teha ja mõelda kõike läbi nii, et firma/ettevõte töötaks maksimaalselt ratsionaalselt. Maailmas on päris palju inimesi, keda võib nimeteda tuntud juhtideks. Mina aga toon välja kahte IT-juhti, kes minu meelest muutsid seda maailma. Kõigile tuntud ja Bill Gates, kes on kõigile tuntud Microsofti ettevõte asutaja (üks asutajatest). Teda, kui juhti, võiks nimetada arengumootoriks ( change agent ), kuna ta ise lõi Microsofti tarkvara, tänu millele Bill Gates ja tema firma on tuntud ülemaailma. Teine, keda ma tahaks välja tuue on Pavel Durov. Tema lõi enda vennaga viiaste aastate joksul kõike tuntuima sotsiaalmeedia portaali VKontakte. Ise Pavel on pigem teavitaja/suhtleja ( communicator ). Pärast õpinguid Ameerikas, kui ta isamaal tagasi tuli, tegid nad vennaga koos Facebooki moodi lehe. Tema tegi väga palju selleks, et kasutajate andmed ei oleksid kättesaadavad ning selleks, et Venemaal so

  Tänapäeva seisuga Eestis IT valdkonna spetsialistidel on palju võimalusi arenemieks. Selleks, et tööle saada, mitte igal töökohal on vaja omada kõrgharidust. Kui inimene on tõeline prof ja teadmisi sai näiteks interneti kaudu, kodus ise õppides, on tal ikka võimalus olla konkurendiks inimesele, kellel on diplom käes. Töökohale kandideerides on sageli vaja lahendada ära mingi ülesanne, et näidata enda oskusi valdkonnas. Teadmiste järgi valitakse kõige paremat kandidaati. Isegi ilma hariduseta proffil on võimalik saada enda kvalifikatsioonid kätte läbides kursusi, mis annavad sulle tõestuse paberil sinu oskuste kohta. Minu meelest üheks põhjuseks miks haridus nüüd ei mängi sellist rolli on see, et IT valdkond vajab inimesi, kes oskavad mõelda laialt ja oskavad pakkuda erilisi lahendusi ning kes on ettevõtlikud ja loovad. Neid iseloomujooni hinnatakse väga ja teadmiste kättesaadavus, mis on viimastel aastatel muutunud väga lihtsaks, soodustab just ettevõtlike inimeste arenemist. Kui pro