Kõige uudsem tugilahendus

Tänapäeval peaaegu iga inimene kasutab enda tavaelus arvutit ja igasuguseid seadmeid. Elu muutub raskemaks, kui ei ole võimalust üks kõik mis põhjusel enda seadme kasutada. Maailmas on inimesi, kellele tavalise arvuti kasutamine tekitab suuri raskusi - puuetega inimesi. Mõnel on füüsiline trauma, mille tagajärjel inimene ei saa hiirt või klaviatuuri kasutada. Mõni inimene on kaotanud enda nägemist ning ei saa arvuti kasutajaks. Selleks et ka nende inimeste elu oleks normaalne, IT ja teaduse inimesed loovad uusi lahendusi puuetega inimeste elu lihtsustamiseks.  Sellisel juhul arvuti tuleb inimesele appi.

Näiteks Amazon Echo Alexa "Show and Tell" on mõeldud selleks, et aidata pimedatele inimestele. Antud seade kasutab kaamerat selleks, et identifitseerida esemeid, mida pime inimene tahab kasutada, aga ei ole kindel, mis see täpselt on. Dinaamikute kaudu seade ütleb kasutajale eseme nimetuse ning aitab inimesele, kes muidu ei saa ise tuvastada seda asja.

Amazon Echo näeb välja nagu tahvelarvuti, aga see on paksem ja seisab püsti laua peal selleks, et oleks mugav näidata kaamerasse esemeid, mis vajavad tuvastamist. Arvan, et see oleks mind aidanud, kui mul oleks probleeme nägemisega. IT aitab inimeste elu lihtsamaks ja iseseisvamaks teha. Tänu Alexa "Show and Tell" pime inimene võib ise teha seda, mida vanasti ta oleks ära teinud ainult mõne teise inimese abil.

Комментарии

Отправить комментарий

Популярные сообщения из этого блога

Arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO kohta

  Olen läbi lugenud dokuenti nimega "Hacker-HOWTO", mille autor on Eric Steven Raymond. dokumendis on kirjeldatud kes on häkker ja kuidas selleks saada. Huvitav on see, et pärast selle läbi lugemist, ikkagi ei ole täpset vastust kuidas häkkeriks saada ja kes ta on. Kuid idee on selge. Selleks, et häkkeriks saada sul on vaja erilist mõtlemisviisi ja erilisi vaateid elule. Sul peab olema kindel arusaam vabadusest, heategust ja teadmistest. Mulle isiklikult antud kirjutis meeldis. See andis mulle motivatsiooni programmeerimiseks ja õppimiseks, kuna häkkerite maailm tundub tundmatuna ja saladuslikuna, aga tundmatus alati meelitab. Sain kas või väikese arusaamu sellest, kes häkkerid on, Rohkemgi ei ole võimalik saada, need kes on huvitatud peavad ise uurima, õppima ja omastama. Soovitaks  "Hacker-HOWTO" lugeda läbi kõikidele, mitte ainult nendele, kes on IT+ga seotud. Muidu inimestel tekkivad valed ettekujutused sellistest inimestest, kes tegelevad IT+ga ja nendest, kes
Далее...

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visioonipunktid

Eesti riik on väike, kuid see ei ole seganud olla autoriteed IT valdkonnas. Eestis infoühiskonna areng käis ja käib suurete sammudega. Tavaline inimene saab enda kas või telefonist teha nii ostud, kui ka mõned tõsisemad asjad, näiteks riigiportaalides identsifitseerimine ja sisselogimine, mis märgatavalt säästab inimeste aega ning aitab teha asja lihtsamaks. Inimeste elu muutub paremaks. Infoühiskond on praegu päris kõrgel tasemel. Eesti kultuuripärand on salvestunud  digimaailma, mis aitab kaasa kultuuri levikule ning arengule. Vastuoluks on vaid see, et eesti keelt kõnelevaid inimesi on vähe ning digitaliseerumisega avanevad uued võimalused suhtlemiseks väljaspool riiki, mis toob kaasa seda, et tavainimene hakkab rohkem kasutada keelt, mis on terves maailmas arusaadav. Teiste kultuuride mõju on ka paratamatu infoühiskonna osa.  Minu arust kõige vähem realiseerunud visioonipunkt on kultuuripärand.
Далее...

Rühmatöö arvustus

Kõikidest töödest olen valinud " Šifreerimismasinad "( Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas ), kuna antud teema mind huvitab ning mõeldes tagasi,oleks ka võinud kirjutada sellistest masinatest. Tööson räägitud krüpteerimisest ning dekrüpteerimisest. Töö on tehtud väga põhiliselt. Autorid on näenud vaeva selleks, et kirjeldada erinevaid masinaid arusaadavalt, struktureeritult ning ilustratsioonidega. Iga masina juures on tähtis see, et lugeja saab ülevaadet mitte ainult masina ehitusest, vaid ka selle tööprotsessist, üldisest sõnumi edastamise protseduurist ning selle ajaloost (Mis riigis, mis eesmärgil, millal ja kes). Keele kasutus on korrektne ja arusaadav, lugeda on lihtne. Töö on teabeteksti moodi, arvan, et seda võiks postitada mõnes teadus ajakirjas või ka ajaloo ajakirjas, sest krüpteerimise teema ja on tihedalt seotud tehnoloogia arendamisega ja sõjade ajalooga. Töövormistus ja struktuur on samuti eeskujuks paljudele teistele töödele. "
Далее...